IBU Cup 1 osavõistlus on nüüdseks möödanik. Sai läbitud ei rohkem ega vähem kui 1,1 sprinti. Esimesel päeval 1 km ja teisel tervelt 10 km ja seda ülatus-üllatus – paksus lumes. Pean ausalt tunnistama, et sellist võistluste/tulemuste kulgu ei oleks ma osanud isegi kõige mustema tsenaariumi korral ette näha. Aga paraku on just nii must-valgel kirjas.
Üleeilne võistluspäev ei olnud just kõige õnnestunum. See Östersund ei ole olnud meile Eveliga just kõige õnnelikum paik. Ei ole meist kumbki siin jalust nõrgaks löövaid tulemusi suutnud sõita ja ka hooaega alustada siinsetel vintsketel radadel on päris keerukas olnud. Lootused on tihtipeale suvest talvele üle tulles pisut kõrgemad olnud. Ja loomulikult Eveli kurikuulus kukkumine on just siin aset leidnud, millele mina sellel aastal lisasin veel ühe korraliku kägara. Täpsemalt öeldes panin peale 1km suusasõitu suurel laskumisel ühes kurvis täishoo pealt lihtsalt „hüppega kividesse“. Suusad puruks, kepp puruks, parem puus ja küünarnukk said korraliku tutaka. Ega ma muud ei tahagi sellest jamast meenutada – hea, et luud terveks jäid ja relv suurematest kahjustustest puutumata jäi. Boonuseks olin järgmisel päeval mingil moel võimeline ka startima. Evelil omal ajal nii hästi ei läinud. Punkt.
Eile oli näha sellel aastal esimest korda „valget kulda“ taevast alla sadamas. Korraldajad olid selle üle eriti rõõmasad, sest mujal Euroopas lumi ju endiselt suur haruldus. Võistlusest endast rääkides – ausalt öeldes lootsin võistluselt veidi enamat. Võib-olla olen mõne arvates „lõvi“ unes näinud kui ütlen, et 60.koha järgi ma siia ei tulnud. Jah – tõenäoliselt on siin koos üks läbi aegade tugevamaid IBU Cup-i kooseise, kuid siiski…. Nii laskmine 3+1 kui sõiduaeg jättis veidi soovida. Ausalt öeldes ei tulnud ma lihtsalt treeningul harjutatuga toime. Sõidus olin kuidagi ootamatult kesine – 1.56 kaotada on palju. Ma enda arvates sõitsin pisut paremini kui protokollis näha, kuid ilmselgelt oli see petlik. Laskmine oli nii ja naa – tulemus oli kehv, aga nii naljakas kui see ka pole, siis sooritus ei tekita tuska. Mina tegin oma töö suht mõnuga ära, kuid lihtsalt esimesest tiirust püsti tõustes vaatas kolm musta täppi vastu. Püstitiir seevastu oli väga nauditav – ühe napikaga kiire sooritus. Aga ei aidanud kahjuks väga palju. Ehk ilmselge järeldus – on veel rohkelt puuduseid, mida peab üritama kõrvaldada. Eveli andis mulle kihvti nõu – see oli kõigest selle hooaja esimene pääsuke, millel ära lennata lasid. Hooaeg on pikk ja nii mõndagi võib veel juhtuda. Mida ma ilma Eveli ja Asko heade nõuanneteta teekisin. Kats oli see vastu eile-üleeile todella kova!
Minu plaanidesse tõotab tulla nüüd pisike korrektuur – Östersundi ja Hochfilzeni asemel võtan nüüd plaani Obertillach-i ja Ridnauni IBU Cup-d, et seal ennast leida. Ja lõpetuseks üks kahepidiseid tundeid tekitav lause – „ju see on millekski hea“.
Tulemused:
26.11.2011 IBU Cup meeste sprint
26.11.2011 IBU Cup naiste sprint
27.11.2011 IBU Cup meeste sprint
27.11.2011 IBU Cup naiste sprint
