Uudised

Sprint

Ma ei mäletagi millal viimati end nii sodiks sõitsin. Siiani pea kumiseb ja söögiisu pole. Sõitsin vist soolikad sõlme.  Ilm oli endiselt päikesepaisteline ja rada pehme puder. Õhk tundus ehk mõni kraad jahedam, aga palav oli ikka. Terve päev tundsin end kuidagi teisiti. Väga nagu ei närveerinudki, aga mingi teistsugune tunne häiris mind. Kõik ettevalmistused sujusid ladusalt ning rajale sain hea tundega. Esimene ring tundus päris hea. Olin oma sõitu nii süvenenud, et ei pannud ümbrust tähele. Esimene laskmine hakkas üsna ladusalt. Rütm tundus ka hea, aga millegipärast lendasid 2 kuuli mööda. Teisel ringil sain Helena sappa. Tundsin küll, et katel hakkab pisut juba üle keema. Tõusudel tuli ikka vahe sisse. Püsti tiir sujus päris märkamatult, aga sama moodi läks 1 ikka mööda. Viimane ring oli üks lõputu kangutamine ja enda tagant sundimine. Iga tõusu lõpp üritasin samuu lisada. Viimasel tõusul oli lausa jube. Kuidagi lükkasin end laskumisest alla. Lõpusirge tundus näiliselt nii lihtne – tegelikkuses oli see põrgu viimane etapp. Kohe kui üle joone sain langesin nagu plank, näoli lumme. Hing oli peaaegu kinni, ainult vilin tuli välja. Kui tegin silmad lahti ja üritasin end püsti ajada, siis lõi pähe terav valu ja silme eest oli udune. Kooberdasin minema – ise veel hingeldades. Tükk aega kahtlesin, kas jälitusse on üldse pääsemis võimalust. 43. koht 3-trahviga ei ole väga hull, aga see polnud just see, mida siit otsima tulin. Homme saab jälitada.

Filed under: Sport

Peasponsor

Suursponsor

Sponsorid

Partnerid