Õnneks paranesid kannad rulluisumaratonist üsna kiirelt, seega jooksmist miski ei takistanud. Läinud nädalavahetusel toimusid Haanjas laskejooksu Eesti Meistrivõistlused. Laupäeval oli kavas individuaaldistants ehk joostes 5×1,2km ning trahviks 30 sekundit. Eveli startis minut enne mind ning kuna sain temast 1 minuti võrra rohkem trahve, siis jäi kõik viimase ringi peale. Endalgi läks jooks üsna põnevaks. Sättisin end Eveli tuulde ning proovisin lõpu spurdiga asjad joonde ajada. Arvestades Eveli spurtidega, siis läksin ehk pisut riskile. Tahtsin ennast pisut proovida ka. Pean rohkem harjutama ennast lõpus nö sodiks jooksma/suusatama jne. Seekord õnnestus minu spurt päris hästi ning selle suve esimene meistritiitel tuli mulle. Möödalasud olid korrapäraselt 1+1+1+1 – pole just kiita, aga vähemalt stabiilne. Pühapäeval jäime kahjuks Sirliga ainukesteks N klassi esindajateks. Seekord oli tegu ühisstardiga 5x1km ja 70m trahviring. Peale eelmise päeva jooksu tundusid jalad päris normis ning kokkuvõttes oli lihtsalt üks meeldiv pingutus. Trahve tuli seekord sama summa, aga vastavalt 2+0+2+0 – üsna kummaline. Viimasele ringile sain koos ühe M-50 võistlejaga ning taas oli mul võimalus lõpuspurti harjutada. Seekord alustasin ehk tsipa vara ning vastane polnud mingis pehmest puust jooksja. Pidin küll alistuma, aga N klassi teine meistritiitel tuli ikkagi mulle 😛
Nüüd saan veel mõne päeva kodus rahulikumalt võtta, siis sõidan lõpuks oodatud mägedelaagrisse. Seekord lähen ikka Austriasse, aga nüüd hoopis Obertilliachisse. Talvel jäi sellest mägikülast hea mulje ning otsustasin, et sügise alguseks on see ideaalne treeningupaik. Oktoobris on plaanis ikka vana hea Ramsau.
